Küsitletav: Arno Okspuu, Liiva talu
Küsitleja: Ülle Jõgi
04.05.2011
Kokmardist räägiti, et mõisa käis tööle kokk Mart, sellest tulnud Kokmardi talunimi.
Kalamatsul elas jälle kalamees Mats. Vabaõhumuuseum ostis Kalamatsu Annalt maja ära,
Anna sai majapidamise eest palkagi. Äravedu viibis, maja aga lagunes, lõpuks muuseum
loobus. Viidi Köstriaseme talu Kirikla külast.
Järvenõmmel on lugemisi peetud kogu aeg. Järve talu oli jälle kõige viimane, kus härgadega põldu künti. Mujal ikka juba hobustega.
Onnil oli peremeheks Ants, tütred Liide ja Helmi ning poeg Vello. Onni Liide oli kõige
viimane, kes kolhoosi läks, suutis pikalt maksud maksta ja ennast ära toita. Vello jõi,
joodikuid üldse palju.
Kõrtsu-Antsu Valter arreteeriti, ta suri Siberis. Eesti sõjaväes oli teeninud. Veidi laia joonega mees, suutnud klaasi närida ja hammastega lauda tõsta. Ülemuste lauas esines: „Enne oli Päts me isa, nüüd on Toompeal varga pesa…” Keegi vist kaebas. Arreteeriti enne
küüditamist, Nõmmelt viidi öösel magamise pealt.
Laagrimal elas jälle vanasti puusepp, krahviks kutsuti, poissmees oli. Pidas krahvipulmi.
Puhmi Aadu tõi linnast lõbunaised, püksid tõmmati lipuvardasse ja hakati pidu pidama.
Tagasi linna ei viitsitud viia, teed otsides jõudnud naised Gutmani Liisi ema juurde, küsisid
teed Laitse jaama. Krahv oli tembumees. Aliide pulmade ajal, kui pulmarong hobustega
Hageri kirikust tuli, hüppas krahv alasti Pruuli silla alt välja tee peale ette ja pidas pulmalised kinni. Pulmarongi Kõrtsu-Antsule jõudes oli ta juba riietunult pulmalauas ees. Napsu- ja naljamees oli, mõned sõrmed olid puutööd tehes kaduma läinud, aga väga peent tööd mõistis teha. Loomi ei pidanud, elas lõpuks Võsa saunas.
Võsa talu oli Allika külas kõige jõukam, 10 lehma, 3-5 hobust, kuus-seitse inimest iga päev
heinamaal, kõik tehti algul käsitsi. Esimesed niiduriistad ostis, kõige parem tehnika neil.
Põles.
Töö käis talgutega, heinategu ja sõnnikuvedu. Mehed laudas panid sõnniku peale, naised
põllul tõmbasid maha. Igasugust nalja tehti. Samal päeval künti hobustega sisse, sügisel
talivili, edasi kartul. Külvikorda peeti, iga viie aasta takka sai põld sõnnikut. Viljad viletsad,
umbrohtu palju. Mineraalväetisi veel polnud.
Tankitõrje kraavi ehitati 1941. aasta juulist. Kõik ümbruskonna inimesed olid tööl, 12 tundi
päevas. Nissist ka toodi. Linda ja Gutmani Liisi, mina vedasin kaevajatele vett. Väga kuum
suvi oli. Talud tegid heina sügisel, sest suvel jäid vajalikud tööd kraavi tõttu tegemata. Teed õhku ei lastud. Ruila sild lasti õhku, see tuli pärast sõda uus teha.
Vana-Pärnu maantee sillast Pärnu poole õige koha peal, enne oli Pruuli juures käänak
Kõrtsu-Antsu suunas. Pruuli juures oli kivipurustaja. Sakslane ajas metsa sihi sisse, et teed
otsemaks saada, aga valmis ei jõudnud teha.
Telefoniliin pandi maantee äärde. Saksa sõjavangid kaevasid trassi, venelased valvasid.
Kaevajatele anti süüa. Vene valvur tuli Liivale : „Söödate sakslast!”, pressisid isalt raha välja. Ise lasid sakslasel tulla, pärast tulid talumehelt ähvardades raha küsima.
Sõda. Mürin kostis Märjamaalt, läksin Kalamatsule varjule. Isa jäi koju, vaatas venelased
teeotsas midagi sätivad. Võttis maaleiba kaenlasse, hakkas järgi tulema. Vene sõdur hüüdis, isa ei peatunud. Laskis kuuli kõrva äärest mööda. Isa pani jooksu, pihta ei saanud, jooksis Kokani välja. Tulid venelased maja juurde, püssi- päraga lõid ukse puruks, sahvrist võtsid kanamunad, muud kahju ei teinud.
Kadarbiku talus vene sõdur küsis pereisalt passi ja lõi täägiga mehe surnuks. Pereema ja last ei puutunud.
Laagrima mäelt lasti suurtükiga venelasi, 6-7 sai surma. Laagrima mäeks hüüti
kohta, kus tee mäest alla tuleb. See mees sai ka surma, kes Kadarbiku peremehe tappis,
passitükid vedelesid sõduri kõrval maas. Surnud pandi tankitõrje kraavi, buldooseriga aeti
kinni. Pärast maeti Ruila mäele ümber.
Kuusiku talus lasti kõhtu peremehele, jäi haavatult maha, sakslane viis peremehe Pärnu
haiglasse, suri seal. Venelane oli julm, sakslane teistmoodi mees.
Kõrtsu-Antsul oli metsas kaevik tehtud, läksid peitu enne madinat. Järsku metsaalune
sõdureid täis, sakslane ütles: „Tulge välja, venelased läinud!”. Mets oli mineeritud,
pererahvas juhatas sakslased miiniväljast läbi, ainult koer sai tabamuse ja tükid lendasid puu latva. Kui venelased oleksid pere metsast punkrist leidnud, siis oleks vist kõik maha lastud. Sakslased teistsugused. Pruuli maja põles maha.
Allika külast ei küüditatud, Aru külast viidi Flug Alfred naisega ja Reintam August perega.
Vana Järba pugenud ahju, ei leitud, pere viidi ära. Mees tuli ahjust välja, pesi end puhtaks,
hakkas perele järgi minema, et ennast üles anda ja pere ära päästa. Naist ja lapsi hakatud
aga koju tagasi tooma, sest ainult isa oli nimekirjas. Said metsa vahel kokku, terve pere viidi Siberisse. Kui oleks kauemaks ahju peitu jäänud ja sättimisega aega viitnud, siis oleks pere küüditamisest pääsenud.
Kolhoosid algul väikesed, Allika ja Metsanurga üks kolhoos, Koka August esimeheks. Hiljem
liideti Aru küla ka sinna kolhoosi.
Liival oli koht ehitada, valla omad tulid: „Kirjuta alla!”. Kõik pidid kolhoosi minema ja kõik
võeti ära, ainult natuke aiamaad anti.
Pruuli mees tegi endale traktori, ka see võeti ära – viidi vanarauaks – inimesel ei tohtinud
kodus midagi olla.
Mootsu talus kaks poega mõlemad punaarmees. Arvet jäi kaduma, Valter tuli tagasi. Valter
töötas valla täitevkomitees, läks koos Veldi ja partorg Reinbachiga Kokmardi järve äärde
kalastajaid kontrollima. Küsisid dokumente. Kalamees ütles, et ta on prokurör ja dokumenti kaasas pole. Vatijopes kalamees – arvasid, et mõni pätt ja ütleb, et prokurör. Mehed läinud kaklema, kõva nahatäie andsid. Valter sai 10 aastat, sest kalamees oligi prokurör. Vangis närvid läbi.
Kokmardil jälle juhtunud selline kole lugu. Väike laps ja koer jäänud omapead koju ja koer
näris lapse ära.
Talupidajatel oli jahiluba. Isa eestlaetav püss rippus kogu aeg seinal. 14. aastase poisina
panin isa kasuka selga, võtsin püssi ja läksin võsasse passima. Jänes tuligi, lasksin maha,
sellest ajast jahimees. Vanemaid polnud kodus, laps ei tohtind püssi puutuda, pärast oli suur riid.
Tungaliga koos palju jahil käinud. Ääsmäel murti igal ööl mullikaid. Läkisme jahimeeste
seltsiga passima. 50 A oli palju hunte. Karjamaa ja hundipesa olid kõrvuti, aga hundid käisid kaugemalt murdmas. Hunt pesa juurest ei murra.
Mõnustes oli Hundi talu, isa kaitseliitlane. Püss seisis voodipeatsis, keegi relva ei puutunud.
Lõhkeainet müüdi talupidajatele vabalt.
Allika Hans käis kivilõhkumiskursustel. Kivipuurija tegi augu, Hans pani püssirohu sisse.
Hiljem kisti traktoriga kive maa seest välja. Hansu ja Herta pulmas olin väike poisijõmm.
Allikal peeti palju hanesid.. Mäletan kui rebane jooksis metsa poole hani hammaste vahel.
Allikal 10-12 last, majast joosti paljajalu allikale ja tagasi – keegi haigeks ei jäänud.
Liival olen juba 70 aastat elanud, unenägudes aga ikka Mõnustes. Lapsepõlve asjad jäävad
pea sisse, Liivat unedes ei ole. 86 alles, ainult mesilased tuli maha müüa, ei jaksanud enam
puu otsa ronida. Tervis hea, silm ka paranenud, suudan kaugelt varesel ja hakil vahet teha.
Mõnustes oli Tõnupere koht ja Veetamme saun. Poisid ühevanused, olid suured sõbrad
olnud. Tüli käigus lasknud üks poiss teise maha. Päevaleht kirjutas juhtunust ”Saunik tappis perepoja”. Sai kuus aastat. Suur sündmus oli, nüüd tihti tapmisi lehes.
Supluskoha asemel oli enne soo, kolm allikat sees, ajasid vett välja. Kevadeti kala täis,
võrguga püüti, hiljem ainult kraavist. Suvel kuivas vesi ära.
Poed olid vanasti Haruteel ja Haibas, mõlemas kaks poodi. Haruteel seisid poed kõrvuti,
mõlemad tulid toime. Indreksoni poest Haiba tee ääres kollases majas anti lastele
klaaskommi pealekauba Ammu enne poode oli Haruteel suur kõrts. Iga mõne kilomeetri
järgi oli vanasti kõrts – Kõrtsuantsu, Kivi, Töökmanni, Pumba. Töökmanni kõrtsist pole
varemeidki järel. Praeguse Siili poe vastas üle tee oli kõrts. Laitsesse tehti pood varem kui
Ruilasse. Laitses juhtus, et üks mees oli end ööseks poodi ära peitnud ja seest ukse vaikselt
lahti muukinud ning viinapudeleid kiviaeda viinud. Jäi vahele, istus kinni. Elviirast algab Ruila pood, aga täpsemalt ei mäleta. Muusikal oli ka vanasti pood, enne Muusika talu tee ääres. Gutman pidas, oli toidukaupa ja kõike muud.
Maale töökohti pole jäänud, vanasti igas talus 2-3 töölist. Nüüd kolm meest harivad valla
põllud, kõik tehnika süü.
